Niipalju kui olen Bissoni lühijutte lugenud… on need igati vahvad ja
krutskilikud. Nii ka see tekst - Billy on poiss, kellel on nukk Clyde, kes
ütleb Billyle, et ta keldris elab kõikvõimas võlur. Billy läheb asja uurima,
ning pika otsimise peale leiab ajakirja vahelt võluri, kes teatab poisile, et
on seal peidus Kuradi ees, kes tahab Võluri kaabut, millega saaks ta maailma
valitsejaks. Billy vanematele ei meeldi, et poiss nukkudega mängib. Billyle ka
ei meeldi nukkudega mängida. Billy isa annab pojale nuku, mis sõimab poissi
mökuks - Billy sellise sildistamisega ei nõustu. Keldris selgub, et kõikvõimas
Võlur osutub hoopiski kõige muu Võluriks. Clyde ja Kurat…
Ja nii edasi ja edasi. Lühikesed episoodid üha… noh, ehk haigemaks
keeravast maailmast, mida samas uuritakse lapseliku süüdimatusega. Isa ja nukud
ja võlur ja kurat ja Billy, kes ihkab olla oma varjust suurem. Võiks öelda, et
hea absurdikas.
ulmekirjanduse baas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar