Lugu siis müüdist kümnest
pagendatud juudi hõimust, kes elavad eraldatuses kividest jõe Sambatyoni (või
kuidas see eestipäraselt olekski) taga. See tekst paigutub nö keskaega, kui
juute elab üle Euroopa, kerge nende põli pole tänu sellele Jeesuse surmale. Nii
on Reini äärses linnas elavatel juutidel lisaks kohalikele probleemiks sinna
saabunud miski nõid, kes tapab käepuudutusega juute. Loo peategelane on aga
selline, et tema … näeb seda müstilist Sambatyoni kivijõge ja selle teisel
kaldal askeldavaid kadunud kümne hõimu juute. Ta otsustab nende juurde jõuda,
et saada abi vastu astumaks juuditapjast nõiale. Aga, isegi kivijõe ületamine
pole küllalt, et abi saada ning ta leiab teise ja igati verise viisi nõiale
vastu astumiseks.
Tekst on siis igati poeetilen ja
mõjus ja kuidagi … religioosse kallakuga. Pigem kunstmüüt kui ulme ning
sellisena ulmeantoloogiast vähe kummaline lugeda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar