Galina paistab olevat Strugatskite kõrval järgmine autor, kelle tõlked vene keelest üllatavad positiivselt. Ja jälle võiks mainida Wyndhamit - kui Belašide loo puhul oli selleks “Kraken ärkab”, siis praegusel juhul “Trifiidide päev” ehk siis taimed (siin nime all mandragorid) on võtnud ette inimkonna ärakasutamise (või noh, hävitamise), ning kasutavad inimeste peilimiseks nende emotsioonide tekitatud, ee, võnkumisi. Selle tulemusel on suuremad inimkogused maa pealt pühitud ning väikeste perede üksused jäänud laialipillutatuna maakohtadesse (kui palju neid järel on, seda muidugi ei tea).
Lisaks inimestele ka need mandragorid õpivad või õigemini kohanevad uute väljakutsetega ehk kuidas neid hajali elavaid ellujääjaid (kes on nüüdseks vägagi ettevaatlikuks muutunud) välja peilida - lisaks inimkehade kasutamisele (omamoodi biorelvadena), on nüüd mandragorid kasutada võtnud inimkehade häälepaelad. Ja nagu üks kodust ilma jäänud abielupaar avastab, võivad uued inimtaimed vägagi inimlikud välja näha.
Alguses nagu ei usugi, et see jutt just muljet võiks avaldada, aga see hirmuõhkkond hakkab üha painajalikumalt tööle ning see peategelaste üha väiksemad ellujäämisvõimalused mõjub päris dramaatiliselt või nii. Naiivne oleks oodata Galina eestikeelset tõlkevalimikku (jajah, vaevalt Nikkarev selleni jõuaks), aga see võiks küll huvitav olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar