Omal moel päris huvitav nägemus inimkonna tulevikust, kus peale kohtumist võõrrassiga tunnistavad selle ülemust ning asuvad nendega koostööle. Ainult et kasu on tegelikult surnud inimestest, sest elavatel pole võimalik maailmaruumis kohta (sõna otseses mõttes).
Nii siis toodetaksegi Maal inimesi, et neid surnuna orbiidile saata, kus neid kasutatakse planeedirõnga ehitamiseks. Ja nii juba paar sajandit. Ning kui planeedirõngas valmis saab, siis läheb sõiduks!
Kas see on nüüd must huumor … aga autori veidi kerge jutustamisviis neid tähti nägevatest surnutest on õige .. sünkjas. Galina kõrval kahtlemata kogumiku üks huvitavamaid tekste - milline võiks olla inimkonna vabatahtlik koostöö intelligentse võõrrassiga, ja seda õige ootamatult morbiidsel viisil.
Kogumiku jubedalt kole kaanepilt on arvatavalt inspiratsiooni saanud sellest loost.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar