Aastaid tagasi olen seda romaani lugenud ja siis see erilist muljet ei avaldanud (kuigi praegu ma ei mõista, miks nimetasin seda osaliselt disainvägivallaks - eks see siis näitab, et sünkmorni lugemuse kasvades ei pane teatud asjad enam kulme kergitama). Igal juhul, koju on kogunenud mitmeid Lawrence’i triloogiate alguseid ning peale Eriksoni “Memories of Ice” läbimist vajas aju puhkamiseks midagi lihtsamat.
Tegelikult seda raamatut ei saagi puhtalt sünkmorniks nimetada, kuivõrd tegu on omamoodi tulevikumaailmaga, mis on 1111 aastat tagasi üle elanud mingisuguse kataklüsmi, misjärel inimkond on mandunud enamvähem keskaja oludesse (või siis vastupidi, tõusnud keskaja oludesse?). On mitmesuguseid märke nö eelajaloost, aga peale ilmselgete võimaluste kasutamise (teed on sõitmiseks ja allesjäänud ehitised elamiseks kasutatavad) ei osata nendega midagi peale hakata (jajah, peategelane Jorg küll hävitab ühe mäe - koos linna ja kõigi selle elanikega - aga kuidas ta sellega hakkama sai, jääb ehk hämaraks nii talle kui lugejatelegi). Aga! Säilinud on mitmed tekstid, mida omal ajal näiteks keskaja mungad ümber kirjutasid - et siis antiikõpetlaste (Platon, Eukleides jne) reaal- ja humanitaarteadmiste põhialused, mida siis uuskeskaja tingimustes õpetatuma rahva hulgas samuti kasutatakse. Nii et … science fantasy? Muidugi, fantasy (ja grimdarki) poole kallutab kaalukaussi kõik need nõiad ja muu üleloomulik, mis selles maailmas õilmitseb - või on sellelgi teaduslik põhjendus?
Et jah, omal moel oleks huvitav teada saada, mis kataklüsm toimus ja miks mõndagi hävines ja samas palju alles jäi. Aga sellele ma siit raamatust vastuseid ei leidnud.
Romaani A ja O on peategelane Jorg, nüüdseks 14-aastane prints Jorg , kel on probleeme vanade ja uute lähisugulastega - seda siis alates lapsepõlvetraumast, kui ta oli tunnistajaks oma ema ja venna jõhkrale tapmisele, millelel järgnesid realpolitiku lahendused: Jorg aga tahab kättemaksu. Kümneaastaselt kodunt põgenenud prints satub lindpriide bandesse, mille juhtimise ta üle võtab ning bandest saab õige ohtlik röövlijõuk, mis võib terveid külasid maa pealt pühkida. Eksiilis printsi massimõrvad ja muud vägiteod takistavad ehk lugejat Jorgi keerulistele siseprobleemidele kaasaelamist, ta küll otsib kallimate tapmise eest kättemaksu teostamiseks (osaliselt peab ta juhtunus süüdlaseks isagi), aga tee kättemaksuni ei kulge just … sihipäraselt. Kuid nagu selgub, on ta erinevate kuri- ja vägitegude õhutamise taga oma loogika - nagu ka kõigi nende riigikeste kemplemistel.
Tegevus tundub toimuvat endises Euroopas (vähemalt raamatus esitatud kaardi järgi võiks nii arvata - mandri moondumine on siis kas põhjustatud kartograafia hetkeseisust või siis varasema kataklüsmi põhjustel?), mis jagatud erinevate võimukeskuste vahel - umbes nagu vasallriigid, mis omavahel kaklevad. Jorgil on pikem plaan see lõputu sõdimine (omamoodi saja-aastane sõda) lõpetada - ja ise muidugi võimule saada. Aga jah, selleks tuleb eksiilist naasta isa õukonda, kus ootab ees võõrasema, kes kasvatab kõhus uut troonipärijat - no formaalselt tuleks küll eelnevalt vanemast pojast ehk Jorgist vabaneda. Nii saadab isa õukonda naasnud poja “ei-tea-kuhu-ei-tea-kuidas” tegema ehk siis naaberriiki vallutama. Ja kui Jorg soovitu täide viib, saab ta muuhulgas teada, miks küll nii Jorg ise kui ka riigikesed nii arutult käituvad. Mistõttu on ta naasmisel isa õukonda uus üllatus, mille abil vanemat troonipärijat kõrvaldada.
Abercrombie või McDonaldi mõnede tegelaste teatavast eetikast on Jorgi puhul pea võimatu rääkida - eks kogu ühiskond ongi selline … ebatavaline. Ent kui Fletcher lahendas selle ebatavalisuse hullumeelsuse abil, siis Lawrence’i ühiskond ongi äärmuslikult enesekeskne egoistide kamp (no eks on ka kõrvaltegelasi, kes peavad end arvelt panustama teiste heaks). Eks mõnevõrra on see võimulolijate makjavellilikus põhjendatud saladusega, mille jälile Jorg satub ning mille võimuses temagi on (võib muidugi mõelda, et kas see saladus on kuidagi seotud 1111 aastat tagasi juhtunuga, aga selles raamatus see veel ei selgu).
Niiet jah, vägagi ebasümpaatne maailm, mille puhul tuleks selle põhjuste üle juurelda - ehk siis triloogia järgmised osad heidavad neile põhjustele mõningast valgust. Igal juhul, parem kogemus kui esmakordsel lugemisel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar