07 detsember, 2020

Tatjana Tolmahh - Roosi süda (Raevu päevad 2, 2020)

 

Ilusa poeetilise maailma eest ehk plusspunkte, samas … nojah, tekst jäi kaugeks.


Roosi jäi lapsena pimedaks ning see tekitas ta vanemates sellist meelehärmi, et tüdruk kannatas. Vanemad surid erineval moel, Roosi jäi maailma koos ülitundliku tajumismeelega, ning hakkas ehteid valmistaja ja neid müüma. Aga vanematega juhtunu tekitas talle tugeva trauma, mistõttu ta süüdistas end mitmes surmapatus ja kaotas usu enese väärtusest - et näiteks temagi võiks olla armastust väärt.


See maailm on üle elanud vanade väärtuste huku ning uued väärtused (uued jumalad) nõuavad oma radikaalsematelt järglastelt muuhulgas inimohverdamist. Õnnetu ehetevalmistaja Roosi satubki ühe sellise riituse keskmesse … kui vaid sissepühitsetaval oleks küllalt jõudu naine maha lüüa.


Nagu öeldud, poeetiline värk ühest julmast maailmast. Selline traagiline muinaslugu eneseleidmisest läbi kõiksugu suuremate ja väiksemate traumade.


Kommentaare ei ole: