Selle jutu lugemist alustasin õige mitu korda ja ei saanud esimesest lehest kaugemale ning tänu sellele läks ka lörri plaan see antoloogia algusest otsani koostamise järjekorda järgides läbi lugeda. Aga kui nüüd viimaks jõupingutusega sai loetud, siis … polnudki nii loetamatu värk. Senimaani pole Larsoni loome mulle kohale loksunud, näib selline … korralik kirjutaja kõigile, suurema sädemeta.
Aga nagu öeldud, see tekst on loetav ning tegu on õige veidra postapokalüptilise maailmaga, kus siis tegu (nomanüüdeitea) posthumaansete (?) olenditega, kes peale inimkonda tabanud hävingut on nüüd Maa valitsejad ning teevad seda kõiksugu geneetiliste manipuleerimiste jms abil. Aga miski inimlik pole neile võõras ja mida ebainimlikum, seda parem. Eksole. Nii on selles loos kahe venna mõõduvõtt, mis lõppeb noorema venna õige jõhkra nö ühiskonda initsieerimisega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar