Et siis õuduslugu sellest, mis saab Lycaonist, keda Zeus on karistanud selle eest, et püüdis jumalale sisse sööta oma noorimat poega (austuse märgiks või nii): Zeus karistas teatavasti hundiks moondamisega. Hunt avastab nüüd, et selline olek polegi kõige hullem, ta hakkab koertega läbi käima, et siis nende vastsündinud kutsikaid maiusena süüa. Ühtlasi leiab ta viisi, kuidas Zeusi uuesti proovile panna: tulemuseks on jumalate võimu lagunemine ja libahuntide teke.
Tekst esitab mitmesuguseid väljakutseid lugeja kujutlus- või empaatiavõimele, kõik see mitmel moel esitatud kannibalism on tõesti häiriv. Autor täidab ehk oma eesmärgi, millest on juttu teksti järelsõnas: tõepoolest, ka jumalad on vigadega ja väärivad karistust. Aga kas nüüd tõesti Lycaoni laadi võtetega … Aga noh, nii see kipub olema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar