Aurupunk-seikluslugu, mis leiab aset Albia maailmas; tõsi küll, teisi tekste üle vaatamata tundub, et tegevuspaigaks on seni kasutamata tööstuslinn Rookerfort.
Sõjast naaseb uue tehisjalaga Brendan, kes satub kohe sündmuste keskmesse - kohalik krimiboss nõuab mehelt, et see viiks oma poolelijäänud töö lõpuni ehk murraks lahti ühe seifi, kuhu on jäänud Brendani kadunud heategija paberid. Omal ajal pidi poisike Brendan just selle aadliku koju sisse murdma, aga ta jäi mehel vahele ning see heatahtlik aadlik võttis ta hoopis enda juurde elama (ehk siis pääsemine krimibossi senisest tänavapoisi ametikohast). Tulemuseks oli sõprus aadlikuga (või noh, omamoodi isa-poja suhe) ja armumine ta tütresse. Kuniks siis krimiboss sekkus jällegi, plaaniga üle võtta aadliku vara Brendani abil. Brendan põgenes sõtta, jättes maha nii aadliku, armsama kui ka Rookerforti kriminaalide sepitsused.
Aga jah, sunnitud tegema uue sissemurdmise, on tulemuseks hoopis see, et mees kohtub uuesti oma armastatuga ning kriminaalide eest põgenedes hakatakse sepitsema plaani, kuidas krimibossile vastu astuda - mille tulemuseks peaks olema krimibossi lapstööjõu elujärje parandamine. Kuid krimiboss … tahab oma.
Ühesõnaga, palju möllu ja palju tundeid, seda siis kõiksugu urgastes ja tsepeliini pardal. Tore, et Jekimov jätkab Albia maailma kasutamist - tekst on küll loetav igati iseseisvalt ja võetav kasvõi sissejuhatusena sinna maailma. Eks võib mõelda, et jutustuse põhiidee jääb natuke üheplaaniliseks - või siis autor on püüdnud sobitada kirjutatut antoloogia tarbeks. Natuke meenutab Rookerfortis toimuv McLeani maffia-fantaasiat, aga noh, see pole muidugi nii ulmeline kui Jekimovi Albia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar