Esmapilgul veidi vanamoodne jutt üllatab meeldivalt novelliliku puändiga, lugeja ootused (no sõltuvalt rikutusest) saavad kenasti petetud.
Keskealine Moorits võtab tuisusel õhtul peale hääletaja - väga meeldiv neiu, kel on seal maakohas vaja õige kaugele minna, et jõuda bussile. Moorits sõidutab ta peatusse, aga bussile siiski ei jõua ning mees pakub viimaks, et neiu võib ööbida mehe maakodus ja seejärel hommikul edasi sõit. Neiu nõustub, Moorits püüab mitte olla tiirane vanamees; maakodus tutvustab oma kunstikogu ja räägivad poole ööni. Milline ingellik neiu. Seejärel läheb kumbki oma tuppa.
Aga see pole muidugi lõpp. Nagu öeldud, autor mängib lugeja ootustega (kes millele mõtleb), kuhu need tegelased võiks õieti välja jõuda. Ja siis on veel pealkirja surve. Kokkuvõttes lahedasti teostatud jutt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar