29 mai, 2020

Samanta Schweblin - Nähtamatu niit (2020)


Näide öko- või õigemini glüfosaadihorrorist ehk siis hoiatuslugu taimemürkide mõjust inimeludele (sest noh, mis toimub nö rohujuuretasandil, kes seda oskaks ette kujutada?).

Naine lapsega on sõitnud siseturismi tegema ning maakoht, kus nad peatuma jäävad, on kena agraarmaa … kus maalastel on õige kummalisi haigestumisi. Nagu oodata on, ei pääse ka ema ega tütar sellest õudusest.

See on ülinapp kokkuvõte jutustusest, sest ei taha paljutki paljastada ja paljust ei saanud ammugi aru. Sest noh, see jutustamisviis on kaunis huvitavalt esitatud - esialgu tekitab parajat segadust, aga loo traagika arenedes muutub lugeja jaoks üha orgaanilisemaks loo enda esitamise viisiks (jajah, ikkagi ökohorror). Ja see laste ja vanemate teema on ikka päris meelt halvavalt esitatud. Ja kadumine ja reaalsusest lahti libisemine. Vinge ja õudne.



laiapea
sehkendamine
kirjakoi

Kommentaare ei ole: