Paar sõna luule loomisest:
“Luuletuste kujundamine
Luuleteksti kujundamisel tuleb silmas pidada luuletuste iseloomu, kas on tegemist klassikaliste luuletuste või vabavärsiga. Kui klassikalises luules on jaotamine stroofideks korrapärane, siis vabavärsis jaotatakse stroofideks kindla korrapärata. Klassikalises luules võib stroofi kuju olla väga mitmekesine, kõige tavalisem on neli värsirida. Klassikalise luule kujundamisel tuleb tähele panna seda, et stroofid ei asetse alati ees ühel vertikaalteljel ja taandega stroofid moodustavad sageli, vastavalt luuletuse struktuurile, kaks või enam telge, mis peavad kogu luuletuse ulatuses olema joondus. Rangelt tuleb hoida stroofide vaheks üks tühi rida, sest luuletekstis on lugeja sellega harjunud.
Luuletuste paigutamisel leheküljele kasutatakse kahte moodust: sümmeetriline – kus luuletus asub lehekülje optilisel keskteljel – ja asümmeetriline – kus luuletus on laotud laoformaadi ette. Soovitatav on lühikeste ridade puhul paigutada keskele, pikemate ridade puhul ette välja. Klassikalise luule kujundamisel kasutatakse tavaliselt keskele sulgemist, vabavärss lubab kasutada mõlemaid võtteid.” (lk 144)
1 kommentaar:
Oleksin väga huvitatud antud raamatu soetamisest. Pean Tartus kõrgtrüki trükikoda ja nurgas seisab juhtumisi linotüüp-realadumismasin (mille matriitsid ka antud teose kaaneillustratsioonil on). Seega praktiline huvi suuresti.
lemmit@v6lur.ee
Postita kommentaar