On Dante Alighieri. On William Shakespeare. On Jaan Pehk.
meie läheme tipp tipp tipp
igaühel käes on lipp
see on naivismi tipp
(lk 7)
No tegelt see ei ole just debüütkogu, mis kõrguks üle Munamäe (sõbralikud arvustajad arvavad teisiti). Pehkile sobib teadagi minimalism, pikemad luuletused pole nii head, läheb mingiks pudrutamiseks. Valitud maitsega lugejale on siin vast sutt palju perse- ja peerunalju, noh, kordama hakkab. Aga! Aga – samas eepos kooliajast “üheksas vend” on õnnestumise võitu ehk siis jah. Mõningaid luuletusi leiab Orelipoisi plaadilt “Üheksakümmendüheksa”.
“seenelkäik oliveriga (oli veri ka)
sõime metsas mingeid seenu
vahepealset küll ei meenu
palju kännul oli verist
järele jäänd oliverist
(lk 43)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar