06 august, 2011

Prosper Mérimée – Carmen (1974)


Selline vist ongi jalafetisištide veider maailm.

“Järsku pöördub Carmen ümber ja virutab mulle rusikaga rindu. Kukun meelega selili. Ühe hüppega on ta minust üle ja pistab jooksu, näidates meile oma jalgu, ja milliseid veel!... Räägitakse baski jalgadest: tema omad ei jäänud neist milleski maha... nii kiired kui kaunid.” (lk 49)
“Ja ometi ei suutnud ma end takistada tema peale mõtlemast. Kas usute, härra – tema aukudega siidsukad, mida ta põgenemishetkel mulle täies pikkuses näitas, seisid mul kogu aeg silme ees.” (lk 51)  
sinine minut 

Kommentaare ei ole: