Vahel tekib kahtlus, et tekst on natuke toimetamata, mõned värdlaused nagu torkavad silma. Aga ehk on see tahtlik. Ja küljendus. Puändivabadus – tekst kulgeb ja vingub ja siis lõppeb. Eks arvatavasti ole puänditus samuti tahtlik lugeja õrritamine. Võiks Lindsalu moodi podiseda, et tegelased on, aga karaktereid pole. Selline siis ongi “Pildikesi Eesti elust”
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar