Jaan Kaplinski – Jänes (1980)

Verdtarretav õuduslugu nõukogude godzillast ehk kuidas laborimasinad tegid omatahtsi jänesest koopia ehk masinjänese.

“Masinjänes sai hoopis rohkem masina kui jänese moodi. Ta oli kokku pandud ratastest, hammasratastest, kangidest, hoobadest, traatidest, mootoritest ja muust sellisest. Ta oli ka hoopis suurem ja tugevam kui päris jänes, sest masin oli tahtnud, et tema looming oleks loodusest parem. Aga hingelt oli masinjänes nagu jänes kunagi: ta tahtis joosta ja hüpata. Niipea, kui ta sai valmis, leidis ta, et laboratooriumis on igav ja hüppas samuti aknast välja.”

Tulemus on õõvastav monstrum, kes ei leia looduses kohta ja tuleb muidugi naturaalsesse keskkonda ehk linna tagasi.

“Tänaval sündis sellest suur segadus. Inimesed põgenesid imeeluka eest, autod jäid seisma. Tekkis liiklusummik. Seda märkasid miilitsad ja nad saatsid kopteri vaatama, mis on juhtunud.”

Aga moodne urbaniseerunud keskkond lahendab olukorra nii, et masinjänes leiab rakendust teiste friikide juures loomaaias.

“Nii oligi masinjänesest saanud karusselljänes. Kõik loomad ja lapsed, kes karusselljänesega sõitsid, olid väga rahul ja kõige rohkem oli rahul karusselljänes ise, sest nüüd oli tal palju sõpru.”

Ütlemata õudne on see lugu, tunnistama peab tõde. Kaplinski hoiatab! Ja suitsetamine on kahjulik.