No lugu siis sellest, kuidas musta augu
tõttu kosmoselaevaga ajarändu sattunud tulevikuinimesed koos kahe
eriliigilise võõrolendiga avastavad ülienergiaolendiga kohtudes ja
tema visioone nähes, et dinode hävimiseta poleks inimsugu tekkinud
ja vägagi võimalik, et dinosauroidide miljoneid aastaid varem
alanud kosmoseränd oleks põhjustanud nende võõrliikide huku (sest
nood elasid vaevu üle inimsooga kokkupuute – mis siis võinuks
olla, kui võõrliigid olid miljoneid aastaid tagasi algelisemas
arengustaadiumis ehk siis veelgi haavatamad kõiksugu
“kosmosesodile”?). Ülienergiaolend pakub valikut – kas lasta
dinodel hävineda või mitte (sest noh, tal natuke
südametunnistusepiinad, et tema sekkumise tõttu üldse see
asteroidijama tekkis), kas inimsugu on ikka tõepoolest rohkem väärt
kui dinosauroidid.. Ajarändurite valik on üllatav nagu ikka (loo
minajutustajaks on võõrliigist, hmm, kaunaline).
27 märts, 2013
Geoffrey A. Landis – Emmata erinevat (Täheaeg 3/2006)
Mis võinuks olla kui 65 miljonit
aastat tagasi poleks saurused hävinenud – ja hävisid nad musta
augu tõttu, kuna mingi kujuteldamatu ülienergiaolend tahtis seda
universumit lähemalt uurida ja musta auku oli vaja, et siia kohale
tulla, ent seetõttu tekkinud ettearvamatu must auk tõukas läheneva
asteroidi sellisele trajektoorile, et see Maad õnnetult tabas.
Sauruste järglased oleksid jõudnud praeguse tsivilisatsiooni
tasemele 65 miljoni aasta asemel 10 miljoni aastaga – ja nad olnuks
rahumeelsemad ja tehniliselt arenenumad (nt rändasid vabalt
maailmaruumis ringi) kui inimsoolised nüüdisajal. Või kes teab?
vaata lisaks:
5/10,
Geoffrey A. Landis,
jutt,
lugu lendavate taldrikutega,
täheaeg
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar