Aga jah – mida saab teada 1937 aasta
Tartu suvest – kohv oli saast (sest tehti siguritest), linn on kui
üks roheline metsasalu ja eestlastel 700 aastane raske orjapõli;
ent õnneks püsis sel karmil ajal Toomemäel ohvrikivi ja
pidupäevadel kanti rahvariideid jms. Vaaskivi ülevaade eestlaste
ajaloost soomlastele on üsna, ee, rahvusromantiline ja dramaatiline.
Samuti – kliima, mis soomlasele tundub nii euroopalik võrreldes
põhjanaabritega. Kogumikus on samuti vestlus Tuglasega tema Arthur
Valdese juhtumist, aga ei oska öelda, kas see Valdese-sõpradele
miskit uut pakub. Eks natuke lootsin, et siin tõlkes miskit klatši
eesti kultuurielust jne, ent Vaaskivil rohkem südamel siinne minevik
ja loodus.
Nojah, on siis järjekordselt selline
Loomingu Raamatukogu väljaanne, mis ühelt poolt oma ilmumisega
üllatab ja teiselt poolt teps mitte.
lugemik
lugemik
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar