aias, kus rajuiiling
narmastab õisi,
mina ise just olen
see, kes närtsib ja langeb.
(Fujiwara no Kintsune, lk 9)
Teineteisele
kaasa tundes mõtelgem,
mägikirsipuu,
pääle sinu õite ju
ühtki sõpra pole mul.
(Gyoson, lk 39)
Siis kui tõepoolest
mu käised pole kuivand
nukrusevimmast,
paraku mind, mu nime
roojastab alles lembus.
(Sagami, lk 40)
Varsti, siis pole
enam mind. Mälestuseks
teise maailma
tahaksin ainult korra
juhtuda nägema sind.
(Izumi Shikibu, lk 49)
Kuigi ju tean,
et pärast koitu öö taas
tuleb tagasi,
heldeke, kui vastik on
ometi hommikuhahk!
(Fujiwara no Michinobu Ason, lk 53)
Otsekui lained,
mis murduvad kaljudel
tuule võimuses
üksinda mina murtult
kurbi mõtteid ajelen
(Minamoto no Shigeyuki, lk 57)
Kui ma iialgi
poleks teda tundma saand,
oleks parem nüüd
kui aineti halada
tema ja enda pärast.
(Fujiwara no Asatada, lk 61)
Lainete õõtsu
Suminoe rannikul...
Aineti öitsi
unenäos teel su juurde
püüan, et mind ei nähtaks.
(Fujiwara no Toshiyuki Ason, lk 87)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar