Tõepoolest, kivid
kasvavad, selleks läheb vaja õiget aega ja kohta. Selle jutu puhul
jäi natuke selgusetuks, et kas kivid soovivad kasvamise ajal
orgaanilist manustada (näiteks inimesi) või on neil sellest savi.
Lugu siis sellest, kuidas ühel noormehel on lapsepõlvetrauma tõttu
kivikartus. Nimelt sattus ta lapsepõlves vanematega ühte maakohta,
kus kuulu järgi olid mõned naised kivistunud, kuna need naised olid
jäänud magama väljal, kus – siis, kui õige aeg on – kivid
kasvavad. Poisi isa huvitas kohaliku mehe jutustus vastavast
juhtumist ja vaidles selle võimalikkusele vastu, ning võttis mõned
kivinäidised endaga kaasa... ja teatud aja pärast tabas teda
kummaline surm. Ajad möödusid, ja poisist sirgus edukas noormees,
keda painamas saladus kivide kohta. Kuni ükskord vanematelt
päranduseks saadud vaipa lahti võttes pudenes vaiba vahelt
põrandale sellist kivipuru, mida ta lapsepõlves nägi... Kas
tõesti?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar