19 august, 2013

Mauri Raus – Hingehaige (1991)

Rausi postuumne valikkogu on toonilt õige tume, aforismilikku hoogu on ehk vaid pühendusluuletustes Võssotskile ja Reaganile. Aga muidu nukrad luuletusesd vanematest ning keerulisest elukäigust. Ei saa öelda, et poeesial lasuks tunnustamata geeniuse tempel, aga eks ikka leidub helgeid momente, raske on poeet mitte olla.

IDÜLL 
Ämblikuhärral valmivad
võrgeldatud sukad.
Edeval hirveneiul
tuleb sünnipäev. 
1981 (lk 9)

KUIDAS MINUST SAI GEENIUS!

Inimesed jagunevad laias laastus
kolme põhigruppi:
enamus keskpärased,
vähemuses hullud
ja üksikud geeniused.
Millisesse gruppi kuulun mina?

Spordis olen ma olnud meie “provintsi”
meister ja natuke enamgi.

Näitlejana olid pearollid
minu sinasõbrad.

Tähendab – keskpärane ma ei ole!

Kaksteist aastat olid mul
hullupaberid,
siis need tühistati.
Tähendab – hull ma ka ei ole!
Jääb järele ainult – GEENIUS!!!

1985 (lk 18)

*
kevad keerutad kaskedes
suvi supleb suspedes
sügis sülitab soolaselt
talv targutab tagasihoidlikult 
kurat kütab katelt
Jumal juurib juurikaid
taevamaa tagarannal 
MINA kirjutan luuletusi
SINA igavledes loed 
1980 (lk 60)

Kommentaare ei ole: