Rausi postuumne
valikkogu on toonilt õige tume, aforismilikku hoogu on ehk vaid
pühendusluuletustes Võssotskile ja Reaganile. Aga muidu nukrad
luuletusesd vanematest ning keerulisest elukäigust. Ei saa öelda,
et poeesial lasuks tunnustamata geeniuse tempel, aga eks ikka leidub
helgeid momente, raske on poeet mitte olla.
IDÜLL
Ämblikuhärral valmivad
võrgeldatud sukad.
Edeval hirveneiul
tuleb sünnipäev.
1981 (lk 9)
KUIDAS MINUST
SAI GEENIUS!
Inimesed jagunevad laias laastus
kolme põhigruppi:
enamus keskpärased,
vähemuses hullud
ja üksikud geeniused.
Millisesse gruppi kuulun mina?
Spordis olen ma olnud meie “provintsi”
meister ja natuke enamgi.
Näitlejana olid pearollid
minu sinasõbrad.
Tähendab – keskpärane ma ei ole!
Kaksteist aastat olid mul
hullupaberid,
siis need tühistati.
Tähendab – hull ma ka ei ole!
Jääb järele ainult – GEENIUS!!!
1985 (lk 18)
*
kevad keerutad kaskedes
suvi supleb suspedes
sügis sülitab soolaselt
talv targutab tagasihoidlikult
kurat kütab katelt
Jumal juurib juurikaid
taevamaa tagarannal
MINA kirjutan luuletusi
SINA igavledes loed
1980 (lk 60)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar