Einar Ellermaa, Inge Pitsner "Kaika Laine inimesed" (2003)

Vanaema luges ja ma kiskusin tal käest ära. Olen Kaika Lainest kuulnud, aga täpsemalt ei teadnud. Välja on andnud Pilgrimi kirjastus, mis põhiliselt igasugust new age kräppi ja ilusasti kujundatud taimeravi asju välja andma kipub. Samas pole mul midagi selliste ravitsejate vastu. Iga inimese asi, kust abi otsib. Pluss on mul lihtsalt kõhutunne, et Kaika Laine oli ehe ja reaalsete "võimetega". Kahju ainult, et amatöörlikult kirja pandud lugu. Koosneb siis erinevate inimeste meenutustest ja juttudest - kõiki oli Laine kuidagi aidanud.
   Lood ise on Lainet ülistavad ja ega see muudmoodi sellise ravitseja puhul olla saagi. Kui keegi sinult või su lapselt igasugu tõved ära kaotab, siis muidugi oled elu lõpuni tänulik. Mingit kronoloogilist järjekorda lugudel pole, ehk tuleb samal teemal kunagi parem raamat. Ilmselt tuleb seda teost võtta kui austusavaldust paljusid aidanud erakordsele inimesele ja mitte kui professionaalset biograafiat.
   Eestis teab igaüks mingeid ravitsejaid ja minu arust on see põnev. Seega müüb see raamat ka sellisel kujul väga palju ning turgu selleks jagub. Autorite pidev "see oli ime!" rõhutamine käis närvidele, häiris lugemist. No seesugune ülistamine, nagu jüngritel. Ka on raamatus tunda sisepingeid, kus süüdistatakse kedagi rahade vasakulepanemsies või Lainega manipuleerimises. Põnevad intriigid Kaikamäelt. Ses mõttes tahaks sellistel teemadel tõsisemat ja süvitsiminevamat teost lugeda, kuigi "Kaika Laine inimesed" on heaks sissejuhatuseks.