13 november, 2017

Aleksandr Šalimov - Meditsiini triumf (Diogenese latern, 1976)

Üpris humoorikas lugu (teksti alapealkirjaks on “fantastiline pamflett”) tuleviku meditsiini asjus, mille puhul senised normid niisama kindlalt enam ei toimi - no kui sul on võimalik kehaosi ja elundeid vahetada… siis peaksid päris rumal olema, kui seda enese hüvanguks ei tee. Ainult et seadusega on reguleerimata, kuidas ja millistel tingimustel niisugune enesetervendamine peaks toimima, mistõttu juhtub kõiksugu rohkem või vähem moraalselt ja seaduslikult kaheldavaid juhtumeid (no näiteks inimeste tükeldamine sel eesmärgil). Niisiis peetakse kohtuistungit mehe üle, kes sellises heaoluäris on vägagi edukalt tegev. Ja nagu selgub, on nii kohtunik kui ka teised osalised niisugusest hallist alast isiklikku heaolu teenindanud.

Et siis nõukogulik satiir kapitalistlike väärtuste asjus - vaevalt et Nõukogude Liidus oleks selline korruptsioon võimalik. Või siis autor kirjeldab inimese universiaalset olekut, mille puhul esimese kivi visaku see, kes ise on süütu. Nojah.


Kommentaare ei ole: