14 november, 2017

John Wyndham - Meteoor (Punase pealiku lunaraha, 1991)

Üpris kurbnaljakas lugu tulnukatest, kes satuvad Maa nimelisele planeedile - nende soov on siin uus elu luua koostöös kohalike intelligentsete eluvormidega (probleemiks siis see, et nende koduplaneedi päike annab otsad). Kuid oh häda, kui nad on Maal maabunud kosmoselaevast väljunud, ründab neid avaral platool meeletu suur neljajalgne olend (keda võiks lihtsuse nimel kutsuda kassiks); hiljem tuleb võidelda mitmete kuue- või kaheksajalgsete kiskjatega, veel hullemaks katsumuseks on hiiglaslikud neljajalgsed hallid olendid, kes on kõige õelamad vastased (no kes siis hiiri ei karda?). Kuid õõvastavad imed ei lõpe… nende tuhat kaaslast mahutava kosmoselaev tõstetakse kõige hiiglaslikema olendite esijäsemete abil üles ning viiakse minema - jättes nad ilma igasugusest varustusest!

Käib pauk, justkui oleks taevast meteoor kukkunud. Aga maa seest leitakse kõigest mingi raudkuul, mis viiakse kuuri varjule. Kohale rutanud konstaabel keelab seda kuuli edaspidi puutumast, kuna sõjaministeeriumi käsul peavad eksperdid sellised taevast kukkunud objektid kõigepealt üle vaatama. See on naeruväärne, leiavad kuulikujulise objekti leidnud kohalikud. Tundmatu ese viiakse laborisse, ja…

Nagu öeldud, üpris kurbnaljakas jutt, tulnukatest, kes tahavad head, aga kassid ja hiired ja inimesed ja ämblikud… pole just kõige külalislahkemad, pigem kipuvad neid hoolimatult tapma. Aga kõige hullem ootab neid vapraid tulnukaid veel ees… Päris lahe retroulme.

Kommentaare ei ole: