
Sellele olukorrale on siiski
väljapääs, mille autor lahendab üpris konventsionaalses vormis ja mis on
eelneva Heinsaare loome kogemuses mõneti harjumatu.
Aga Heinsaar jätkab kenadel Eesti
hingemaastikel rändamist, seekord siis Lihula ja Põltsamaa teljel. 21. sajand
oma tehnikaaplustühisusega on kuskil taamal, inimesed on iseendas. Vahel
lõksus, vahel rahulolevalt siseilmas loovimas. See oleks justkui luubiga
avastaks tolmurullide maailmast pulbitseva elu oma imepäraste olendite ja peletistega.
Elu on mujal, unistajad. Pole küll vast senini märganud, et Heinsaar oleks kirjutanud
morfiinist ja teistest sellelaadsetest ainetest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar