Igati traditsiooniline ulmelugu
väheke ebatraditsioonilises kastmes. Üks õnnelik ameeriklastest noorpaar valitakse
üleilmse loos kaudu välja, et külastada hiinlaste rahvusvahelist Kuu-baasi. Peale
pikka ettevalmistust sõidutatakse noorpaar kohale, ja need on vägagi elevil, et
ikkagi sõit kosmoses ja nüüd selles superhuvitavas Kuu-baasis, kus hiinlaste
juhtimisel proovitakse kõiksugu värke. Ainult et, järgmisel päeval katkeb Maaga
igasugune side. Baasi püsielanikud teevad mõneti ebatraditsioonilise otsuse –
nemad naasevad Maale turiste vedanud sõidukiga: küll turistidele tullakse
järgi. Noorpaar sellest suurt ei vaimustu, tekkinud segaduse käigus hukkub
noormees ning sõiduk stardib tagasi Maale. Siiski otsustas üks teadlasest naine
maha jääda.
Ja noh, nagu selgub, oli
noorpaari esimesel Kuu-ööl viljastav tulemus ning tagajärjeks siis järglane – nagu
näha, ei tuldudki turistidele järele. naised püüavad baasi vahenditest meisterdada
midagi sellist, millega võiks Maale naasta. Aga eks sellega kaasneb mitmesugust
draamat.
Egan kirjeldab minu jaoks
arusaamatut ja paratamatult ulmelist (kuivõrd tegevustik on niiehknaa ulmeline)
tehnilist lahendust, et saaks end lennutada tagasi Maa külgetõmbejõusse (Rocket Stack Rank on selle lühidalt kokku võtnud). Nagu öeldud, traditsiooniline ulme
vähe ebatraditsioonilises kastmes – erinevatest rassidest naised ja tütar ja
hiinlaste rahvusvaheline Kuu-baas. Igati dramaatiline värk, aga selline
kõvaulme, mis pole õeti minu teetass – noh, aga mida õieti muud oodata Strahani
teadusliku fantastika antoloogiatest, eksole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar