13 mai, 2020

Tim Skorenko – Revanš (Raevu päevad, 2019)


Veider machofantasy laadis lugu surematute ühiskonnast, kus teravamate elamustega on kriis, aga samas hingehädadki vaevavad. Sa võid ju lõputult tappa ja kõiksugu naisi jõhkralt keppida, aga eks mingi aja pärast puudub sellest erutavus; või noh, kuivõrd tapmine ja vägistamine võib kellegi jaoks üldse erutavaks osutuda.

Aga siis pakutakse loo peategelasele – sealse ühiskonna ühele võimsamale machole – üht kihlvedu, mille võiduks on siis … No eks omamoodi humoorikas seegi, et kihlvedu lahendatakse piljardipartiidega (ja eks kiidega saab ka uhkelt rahvale esineda).

Tekst on kuidagi lamedalt või üheülbaliselt teostatud (muidugi, tegu ongi lühijutuga). Hea küll, kõike seda mõttetut vägivalda ja piinamist võib pidada surematuse pohmeluseks, aga kuidagi … lapsik või nii, või siis poosetamine. Ja viis, kuidas peategelane võtab naisi ja rahuldab ennast, nooojah. Eks teksti on ka freudistlikke hõllandusi sisse pandud – kasvõi see madonna ja hoora teema, aga no ikkagi … vähe totter tekst, pole just michaelrfletcherlikku nihilismi.



Kommentaare ei ole: