Kolk pakub igat laadi lugemiskogemusi. Seekordne on päris vaimukas, või noh, kuivõrd tegu ikkagi matusega, siis paras must huumor. Hüäänid, matusepärja viskamine, jube luuletus ja mis kõik veel, mida lahkunu oma ärasaatmiseks nõudis (millest oli teadlik siis vaid loo jutustaja). Võib vaid kujutleda, kuidas see reaalselt võiks välja kukkuda ... Jube
Aga mis teha, ikkagi viimane soov ja puha.
Kuigi, õudne hakkab.
Sellest loost on siin blogis ennegi kirjutatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar