Kultuuriajakirjanik Märka on aastatega tõsisemaks muutunud, või noh, pole ammu ta avalikke esinemisi näinud. Mõnede päevakajaliste luuletuste puhul annab mõelda, et mis on mis ja kuidas (nt räuskav Tarand ja kraanajuht Kägu, lk 35-36). Võiks hakata Ji sarja koguma, saaks riiulisse nummerdatud raamatuseljad, oleks kohe mida vaadata.
ARNO PIJPERSI LAHKUMINE
Kui see olex minu teha
mida teex ma pijpersiga?
amsterdami ajax
(lk 10)
TÕDEMUS 12
kokutaja
ilus unistus:
valgevene-vene-venezuela
sõjaväemanöövrid
(lk 24)
VÄIKE PERENAINE
(maxi version)
Olen väike perenaine,
kasvan rõõmuks perele.
Lõigun nii, et näppe lendab,
küürin küüned verele.
Olen tubli perenaine,
keedan, küpsetan ja koon.
Õhtul, siis kui tööd on tehtud,
ennast mäluauku joon.
Röster välja lükkab üha
uusi kassipoegi.
Viina kõrvale neid kulub
nii et ära loegi.
Kes seal röögib, kui ma köögis
potte-panne kasin?
See on vanaema, teda
peseb pesumasin.
Olen tubli perenaine,
kuid mu mees on siga.
Mööda kööki jahin teda
nüri vikatiga.
Täpselt torkan tera makku,
kui saan kätte taadi.
Siis ma, sõbrad, teidki kutsun
sööma notsupraadi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar