Roger Zelazny – Üksildane oktoobriöö (2001)

“Kui mul polnud oma pead ega oma keha, misasi ma siis üldse olin – siruli seal seente ja haisu keskel, kõrvus kajamas korduvad loitsud? Ettekujutus, see kõik sai olla vaid ettekujutus, eks ole? Ma polnud sellest varem aru saanud ega saanud ka nüüd. Kui rohelised ojad seenteni jõudsid, muutusid need mustaks, tõmbusid krimpsu, vajusid kokku. Meie kujutised peeglis hakkasid virvendama, jäid vaid põhivärvid ja needki hakkasid kokku sulama. Püüdsin ennast vaadata, aga kõik oli udune.” (lk 244)

Kui Kivirähk andis läbilõike ühest tüüpilisest novembrist, siis Zelaznylt saame teada, kuidas kulgeb oktoober (huvitav, millised romaanid samuti kirjutavad detailselt ühe kuu möödumisest?). Tekst on mingis mõtte samast voolusängist Amberi lugudega ehk siis jalutuskäik või lippamine intriigivõimaluste sasipuntras. Zelazny on autor (mitte et see oleks eksperthinnang), kes elab eelkõige jutustamismõnust, ta ei näe just suurt vaeva kontidele liha kasvatamisega – saaks vaid eripärase looga edasi lipata! Ja seepärast meenutab tekst (mulle) mõneti laua-, rolli- või arvutimängu. Omamoodi lõbus on lugeda, kuidas peategelane krants Snuff käib mõtlikult kividele sirtsutamas jms.

“Nii ta rääkis mulle kogu selle loo, kuidas sobival aastal, kui Halloweeni ajal paistab täiskuu, kogunevad teatud inimesed üksildasel oktoobriööl ühte kindlasse kohta, mille tõmmet nad on tundnud, sest sinna on tekkimas värav, mille kaudu Iidsed jumalad võivad pääseda tagasi maale. Mõned kohaletulnutest püüavad värava avanemisele kaasa aidata, mõnede eesmärgiks on aga hoida värav suletuna. Juba ilmatu kaua on võit jäänud sulgejatele, seda vahel küll väga napilt, ning räägitakse ka, et alati ilmub sulgejate poolele sünge mees, poolhull mõrtsukas ja rändur, kes tuleb koos oma koeraga. Mõned arvavad, et ta on Kain ise, määratud märgituna igavesti maal hulkuma, mõned ütlevad, et tal on leping ühega Iidsetest, kes tahab teiste püüdlusi nurjata, täpselt ei tea aga keegi. Ning need inimesed hangivad endale teatud tööriistu ja muid jõuallikaid, kohtuvad ettenähtud kohas ja üritavad oma eesmärki saavutada. Võitjad kõnnivad minema, aga kaotajaid karistavad nende jultumuse eest avamiskatsega seotud kosmilised jõud.” (lk 211)

ulmekirjanduse baas

vihmamehe päevaraamat
need read