24 mai, 2013

Uno Leies, Jaan Tammsaar – Muti metroo (1993)


Leiese tekstist pole iseenesest suurt midagi diskuteerida, narratiiv on teada ja abjekte näkku ei karga (hoolas mutt kaevab ja ükski muruhull ei tapa teda, kõik on õnnelikud). Küll aga on paljugi rääkida (aga seda ma siiski ei tee) Tammsaare illustratsioonidest, mis kui hingavad ühes rütmis mõne Jacksoni splätterfilmi või siis lihtsalt düstoopiliste ulmefilmidega. Need ülikonnastatud teod, oravad, konnad, liblikad ja teised elajad; nende püüdlik paraadlikkus – selles kõiges on hirmutavat transhumanismi. Või noh, humanoidlikkust. Ühesõnaga, kui kellelgi himu midagi veidrat illustreerida või koomiksisse valada, tasub lehitseda seda värvikat pildiraamatut. Või siis mitte. Ise tuleb olla originaalne.

Kommentaare ei ole: