Semjon Semjonõtš paneb prillid ette,
vaatab männi otsa ja näeb, et männi otsas istub mees ja näitab
talle rusikat.
Semjon Semjonõtš võtab prillid eest,
vaatab männi otsa ja näeb, et männi otsas ei ole kedagi.
Semjon Semjonõtš paneb prillid ette,
vaatab männi otsa ja näeb, et männi otsas istub mees ja näitab
talle rusikat.
Semjon Semjonõtš võtab prillide eest
ja näeb jälle, et männi otsas ei ole kedagi.
Semjon Semjonõtš paneb jälle prillid
ette, vaatab männi otsa ja näeb jälle, et männi otsas istub mees
ja näitab talle rusikat.
Semjon Semjonõtš ei taha seda nähtust
uskuda ja otsustab, et selle nähtuse näol on tegemist optilise
pettega.
UNENÄGU
Kalugin jäi magama ja nägi unes, et
istub põõsas, aga põõsaste ääres kõnnib miilitsamees.
Kalugin ärkas üles, kratsis ennast ja
jäi jälle magama ja nägi jälle und. Nägi unes, et läheb
põõsastest mööda, aga põõsastesse on enda peitnud miilitsamees.
Kalugin ärkas üles, pani ajalehe pea
alla, et sülg padjale ei valguks, ja jäi jälle magama ja nägi
jälle unes, et istub põõsas, aga põõsa juurest läheb mööda
miilitsamees.
Kalugin ärkas üles, keeras ajalehel
teise poole, heitis pikali ja jäi jälle magama. Jäi magama ja nägi
jälle unes, et läheb põõsastest mööda, aga põõsas istub
miilitsamees.
Kalugin ärkas üles ja otsustas, et
enam magama ei jää, aga jäi samal silmapilgul magama ja nägi
unes, et istub miilitsamehe taga ja põõsad liiguvad mööda.
Kalugin hakkas kisama ja visklema, aga
üles ei ärganud.
Kalugin magas neli päeva ja neli ööd
ühtejärge ja, kui üles ärkas, oli nii otsa jäänud, et pidi
saapad nööriga jalgade külge siduma, muidu oleksid saapad jalast
kukkunud. Saiapoes, kust Kalugin alati nisuleiba ostis, ei tuntud
teda ära ja sokutati nisuleiva asemel rukki-nisu segaleib.
Sanitaarkomisjon, kes kortereidpidi
käis, leidis Kalugini olevat antisanitaarse ja täiesti
mittekõlbliku ning andis elamisühistule käsu ta koos prügiga
välja visata.
Kalugin murti pooleks ja visati välja
nagu prügi.
TISLER KUŠAKOV
Elas kord tisler Kušakov. Ta läks
kodunt välja, putkast tisleriliimi ostma.
Sula oli ja tänavad olid väga
libedad.
Tisler astus mõne sammu, libises,
kukkus ja lõi endal otsaesise katki.
“Eh!” ütles tisler, tõusis maast,
läks apteeki, ostis plaastri ja kleepis otsaette.
Aga kui ta välja läks ja mõne sammu
sai astuda, libises ta jälle, kukkus ja lõi nina katki.
“Ptüi!” ütles tisler, läks
apteeki, ostis plaastri ja kleepis endale ninale.
Siis läks ta jälle välja, libises
jälle, kukkus jälle ja lõi endal põse katki. Ta pidi apteeki
minema ja põse plaastriga kinni kleepima.
“Teate, mis,” ütles apteeker
tislerile. “Te kukute nii tihti ja peksate ennast puruks, et ma
soovitan teil osta mitu plaastrit.”
“Ei,” ütles tisler. “Enam ei
kuku!”
Aga kui ta välja astus, libises ta
jälle, kukkus ja lõi lõua katki.
“Neetud kiilasjää!” vihastus
tisler ja tõttas jälle apteeki.
“Näete nüüd,” ütles apteeker,
“kukkusitegi jälle!”
“Ei!” kisas tisler. “Ma ei taha
midagi kuulda! Andke ruttu plaaster!”
Apteeker andis plaastri, tisler kleepis
endal lõua kinni ja kiirustas koju.
Aga kodus ei tuntud teda ära ja ei
lastud sisse.
“Ma olen tisler Kušakov!” hüüdis
tisler.
“Räägi sa!” vastati korterist
ning pandi uks haaki ja veel ketti kah.
Tisler Kušakov seisis trepil, sülitas
ja astus majast välja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar