Raamatu pealkiri viitabki sellele, et
kuidas möödub üks augustilõpupäev sealsete inimeste hulgas,
panoraamvõte euroeelsest ajast (ühes artiklis on autor romaani
tausta natuke avanud). Hommik algab kas pudeli või armukese seltsis
ja edasi kulgeb päev oma suuremate või väiksemate jamadega (eks
siin on tagasivaated sellele, miks üks või teine tegelane on
sellise olukorrani jõudnud – miks on ta paadialune või lõdva
püksikummiga või lihtsalt padujoodik). Autor musta värvi just
kokku ei hoia nö tunnete komöödia kirjeldamisel, samuti leidub
mitmeid sotsiaalkriitilisi sõnavõtte ühiskonna väärarengute
suhtes – ja neid esitab eelkõige sotsiaalselt kõigel madalamal
astmel asuv inimene. Mingis mõttes on selline hädaoru kujutamine
nagu ehk... liialt ühte auku minev, kuigi tõepoolest on siin ka
tegelasi, kes pole niivõrd moraalses mädasoos (muidugi, miks üldse
peaks seda didaktiliselt nimetama “moraalseks mädasooks”?). Ja
siis on Harry & Värvuke, kes elavad korraga läbi olemise
selginemist! Aga kui kauaks?
Et tekst mahlakam oleks, on autor üpris
usinalt kirjutanud mitmest räigemavõitu seksijuhtumist nii
noorematel kui vanematel inimestel, eks nad isegi tunne pärast häbi
või tülgastust, et lasid ihast ja alkoholist end niimoodi vabaks.
Vastikus ja häbi, nii enda kui külaühiskonna ees. Vähemalt on
noorematel võimalus Tallinna või välismaale elama minna (jajah,
niipalju siis regionaalpoliitikast).
Oleks muidugi kena kokku võtta
raamatus rulluvaid eri inimeste elusid, aga ehk teeb seda mõni teine
lugeja. Romaan nagu romaan ikka, ma pole küll otseselt sellise
raamatu sihtgrupis, seega ei oska otseselt midagi kiita või laita.
Tehke paremini kui oskate, eksole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar