Ernest Hemingway "A Moveable Feast" (2011)

Mulle Hemingway ei meeldi, või siis pole ta stiil mulle kunagi ligitõmbav olnud. Ostsin siis sellise jutukogu, et mitte kohe tihkesse romaani sukelduda ja sinna lohisema jääda. Ja muidugi on huvitav lugeda kuulsate kirjanike noorusest ja nende varaseid kirjutisi. Nii.
   80% oli igav ja tüütu. Kuidagi mage, või värvitu. Tegu pole ju memuaaridega, vaid ikkagi lugudega ja killukestega minevikust. Mis oli huvitav? Kus ta kirjutab kirjutamisest, või kuulsatest inimestest nagu Fitzgerald (kes oli suur vinguja) ja tema naisest Zeldast. Ezra Poundist ja teistest (isegi Aleister Crowley läheb tänaval mööda). Natuke ajamasina tunne, kui loed kuidas seal nende tulevaste legendidega mehkeldab. Aga jutustused poksist või mida nad sõid-jõid on igavad. Stiil on kuidagi tihke, või ma ise olen teisel lainel. Kuidagi ülespuhutud ja kuiv mulje jääb temast. Aga Scott Fitzgeraldist on mul nüüd palju halvem mulje, vot. Muuseas "Great Gatsby" peaks varsti ka kinolinal olema.