Mõne aasta eest
tulid tulnukad ja pakkusid inimkonnale surematust, selle saamiseks
tuleb lasta endale pähe panna implantaat, mis laseb tulnukate
tehnoloogiat kasutades sind ellu äratada või midagi sellist (õnneks
vist mitte nii jõhker seadeldis kui Simmonsi ristimärk). Ühesõnaga,
vapustav areng, nüüd on kogu universum inimkonnale valla! Ent kui
implantaati ei pane, kärvad üks hetk nagu tavaline, vanaaegne
inimene.
Jeffrey on õpetaja,
ja üks hetk satub ta tudengite hulka Claudine, kel pole implantaati.
Ta on lihtsurelik, tõeline relikt uussurematute seas, ja seega
äratab koolis kõiksugu soovimatut tähelepanu. Jeffrey (kelle naine
sai surma enne tulnukate saabumist) huvitub omapärasest neiust ja
neiugi huvitub keskealisest mehest. Ja nad saavad lähedaseks ja
võiks öelda, et leiavad armastuse. Ent Claudine pärineb katkisest
perest ja tal pole usku armastuse jätkusuutlikkusse. Ning noor
inimene läheb radikaalseks ja uputab enda, hüvastijätukirjas
soovib ta armsamale mõnusat igavikku ja äraolemist. Niisiis selline
pisarakiskuja looke.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar