14 oktoober, 2013

Lembit Kurvits – Armastuseta (1990)

***
Mis on armastus,
ei mina tea,
kaotus on ta vist küll
kõigepealt.

Mis on õnne,
kui on ta olemas,
see on aim,
et lõpp on tulemas.
(lk 5)

Raadio 
Kui väike olin veel
ja naabri juurde lasti,
siis paigast kruttisin
kõik nupud sellel kastil. 
Säält tuli rikkalikult
kisa, kära, -
see ongi, milles olen
eksind ära.
(lk 11)

***
Kibedat ja julma miskit
rõhub ühteaegu mu rinda
kuigi olen vaadelnud inimesi
nii lihtsalt et isegi hing jääb kinni
kuid õhtuti ja öösiti
ikka peamiselt
mingi ebaharilik
arusaamatu
tundmus -
vaesus ja rikkus
vaeste ja rikaste maailm
värskuse ja valguse maailm
mis uuesti halastamatult kokku põrkab
ja siis ma tunnen
et inimeste keeles
ei ole niisugust sõna
mis viiks mõistmisele
ja ei teeks valu
(lk 50)

***
Ajuti leian ma
et elu ei ole midagi muud
kui jalutuskäik Allikult
Tihemetsa
(et seal kaugekõne tellida)
ja ikka usun ma
et teadmine ei ole enamat
kui see et sauna
pesuruumist otsib väljapääsu
roostetanud kerisetoru
ning mõnikord tunnen ma
et armastus ei ole mitte midagi muud
kui inimeste käed
mis sirutuvad surma kiuste
puudutama igavesti õrna ja sooja nahka
peopesal
sõrmedel
silmadel
(lk 53)

Kommentaare ei ole: