28 oktoober, 2014

Joe Abercrombie – Kuningate viimane argument (2014)

Mida raamat edasi, seda eepilisemad ja verisemad lahingud ja kokkupõrked tabavad Uniooni ja Põhja elanikke. Omal moel on ses suhtes muljetavaldavam põhjalaste omavaheline nädalapikkune piiramislahing mägilaste kindluse juures – kus siis Logen pöördub lõpuks eriti destruktiivseks Verine Üheksaks, põhjustades kaotusi omadegi hulgas. Eks see põhjalaste lahing ole justkui kokkusurutud lugu “The Heroes” romaanist – oluline vahe küll selles, et siin on vaatepunkt vaid Hagija juhitud leerist, see mis toimub Bethodi ridades, pole aimugi. Kuigi gurkullaste pealetung Aduasse on mastaapsem ja Bayazi sooritatu seal... ebainimlikum, on siiski põhjalaste lahingu vahetus ja no muidugi see Logeni ärakeeramine... kuidagi inimlikult trööstitum.

Mõneti üllataval kombel võib nö traditsioonilises mõttes positiivseks kangelaseks pidada seda kõige vedelemat tegelast ehk Jezali – tühine ja rumal inimene, aga samas pole niivõrd vägivaldne, maniakk ja võimuihar (tõsi küll, ta on kõigeks selleks lihtsalt liialt arg) kui Bayaz, Logen või Glokta, mingil moel püüab ta kasvõi oma alamate heaks mõnel hetkel pingutada (nt Adua piiramisel ja sel järgneval. Kuid muidugi lömastub ta Bayazi (kes on selline paras anti-Gandalf) ämblikuvõrgus. Ja ega ei saa unustada, et Jezal siiski võrdlemisi piiratud annetega tegelane (et noh, nagu meiesugune tavainimene?). (Kuigi jah... alati võiks mingil moel positiivseks kangelaseks hääletada ka Hagija, kes samas pole niivõrd eepiline kui eespool nimetatud 4 tegelast.)

Natuke arusaamatuks jääb Uniooni inkvisiitorite avalikkuses käitumine – et kui nad korraldavad Adua rahvarohketl tänavatel salajast jälgimist, siis ikka kannavad nad oma ametiriietust ja maski. Et noh, kus see konspiratiivne tegevus siis on.

Järjest kolm raamatut taaslugeda on pisut liig, kuna eelnevalt siiski üldjoontes tead, mida oodata (kuigi ausalt öeldes poole aasta jooksul mitmeid olulisi nüansse unustanud). Samas aga tahaks nüüd värskendatud teadmistega näha, kuidas nüüd neljanda raamatu intriige lahti mõtestada... Einoh, veab lugejal, kel võimalik kogu seda maailma esmakordselt avastada.


“Millises kohtus sa lased minu üle kohut mõista? Millised vandemehed seda teeksid? Kas sa vabastad Tolomei pimedusest, et ta minu vastu tunnistaks? Kas sa otsid üles Zacharuse, et ta süüdistuse ette loeks? Kas otsuse ettelugemiseks tirid sa maailma servalt kohale Cawneili? Kas sa tood surnute maalt kohale Juvensi, et ta karistuse välja kuulutaks? Vaevalt küll. Mina olen Esimene Maag. Mina olen kõrgeim võim ja mina ütlen: ma olen süütu.” (lk 627)

Kommentaare ei ole: