Selgelt eripärane lugu nö tavapäraste
ulmejuttude keskel ja juba teema ise on mitteklassikalisest eesti
ulme valdkonnast – eesti kultuurilugu 20. sajandi algul (tõsi
küll, nagu selgub, on see omal kombel põimunud kapitalistide ja
imperialistide sepitsustega). Ehk siis Jaan Oks ja ta keeruline
saatus Tuglase haige fantaasia rüpes. Alternatiivajalugu, kus
ühtmoodi sees 1905.a. revolutsioon, Noor-Eesti salatehingud, Nikola
Tesla katsetused kui ka Eesti Vabariigi sünd.
Oks nimelt saabub Tallinna, kus peaks
kohtuma Tuglasega, kes lubab talle avaldamist. Kahjuks on käimas
1905.a. mäss ning Oks arreteeritakse Volta tehase juures kui üks
mässus osalejatest, ja saadetakse Siberisse talvisele
raudtee-ehitusele kõngema. Ent seal päästab ta inglise keele
oskus, sest kuulus Tesla on püstitanud Siberis laborikompleksi,
katsetamaks õhu kaudu leviva energia võimalusi. Noh, Teslal vaja
inglise keelt mõistvat abilist, kes on valmis õnnetuses hävima...
ja tulemuseks on Tunguusi katastroof. Kuid Oks ei hävi
megaplahvatuses ja ta komberdab läbi Venemaa tagasi kodumaa poole.
Siin selgub, et on kaks Oksa – see, kes Tuglase jt väljamõeldiste
järgi elanud õpetajana Samaaras ja mujal, ning see Oks, kes
võetakse järelvalve alla ning kellelt tahetakse pinnida Tesla
saladusi. Aga mitte ainult, kuid seda ei hakka siin kirjeldama.
Pihla oskab kirjutada ja tekst vääriks
kahtlemata laiemat lugejaskonda kui Täheaja tavapärane auditoorium
(ja kas tegemist on neist kümnest autorist noorimaga?). Tekst on
stiilselt konarlik ja kõik need Oksa jõuetud sajatused Tuglase jt
poole, no need on kurbnaljakad. Teksti võiks võtta kui
hullumeelsuse imitatsiooni – äkki see seletuskiri on puhtalt
minategelase luulud või nägemused, mil pole reaalsusega pistmist.
Sest noh, eks ka kirja adressaat ole... Kuratlik värk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar