02 oktoober, 2014

Osvald Soobel – Aahe oma (Täheaeg 13, 2014)



Kui Loperi lugu on üsna tavapärase fantasy raames, siis Soobeli tekst loovib niisamuti samas voolusängis, kuid väikse häiriva kiiksuga. Jah, lugu leiab aset keskajalaadses õhustikus. Jah, transpordivahenditeks on antiloobid ja peategelase lemmikloomaks on noor ja väga hinnaline hiidkärp. Jah, on verejanulised põhjamaised leopardid. Jah, on üleloomulikud jõud. Ja nii edasi. Noh, mingil moel siis kõik tavafantasy raamides. Ent Soobel on lisanud tegevustikku olendi nimega katt, kellel-millel tavamõistusega võttes üsna väärastunud, ee, kasutamisviis.

Nimelt on see katt miski kahejalgne elukas, kellel on koon, kes mõistab ja räägib inimkeeles, keda kasutatakse majapidamistes teenijate või muidu orjadena, keda mehed seksuaalselt pruugivad ja keda ühtlasi nuumatakse maitsva liha saamiseks. Seksisigaori? Seksiorisiga? Ei tea, autor ei täpsusta, milline see olend välja näeb (iseenesest hea võte), igal juhul kannavad nad kleite (tekib küsimus, et kas katid on vaid naissoost või ka meessoost katte tarvitatakse lihalikel ja lihaks eesmärkidel?) ning on mingil moel oma võludest teadlikud. Igal juhul, häiriv värk, autoril õnnestub sellega naha alla pugeda.

Lugu ise on tublist põhjalasest, kes läheb kaugesse linna vilja müüma, aga satub ühe verise segaduse sisse, mille põhjustab kõrtsitöölt põgenenud katt. Nagu teada, ei tohi katt vabadust tunda, ja see olend püütakse kinni ning karistuseks pannakse nö gladiaatorina võitlema teise kati vastu. Jne jne. Tõesti, lugu ise polegi nagu põhiline, peamine on see häiritus selliste inimlaadsete olendite mitmekülgsest ekspluatatsioonist.

Kommentaare ei ole: