Ei oskagi öelda, kas tegemist noorte-
või lasteraamatuga – iseenesest üsna lapsik lugu, kuid samas...
vägivaldne. Lugu siis sellest, kuidas 12-aastane Stephanie avastab,
et meile tuttav maailm on tegelikult suuremate jõudude hallata, ja
tema hiljuti surnud kirjanikust onu oli selle maagilise ilmaga vägagi
seotud; nii seotud, et selle onu valduses oli tapvaim maagiline relv
Iidne Sau (mis paikneb maa-aluses koobastikus maja all, mille onu
pärandas tüdrukule). Seda relva ihaldab endale paha Serpin, et
sellega heade maagide ülemvõim hävitada ning tuua Maale tagasi
kurjad Nägudeta Jumalad. Mis tähendaks inimkonna hukku ja muid
kurbi nähtusi.
Stephanie seda kõike ei tea, kuid
peale tutvumist Leebesurma nimelise luukerega (kes selles maagide
maailmas on tülikate probleemide lahendaja), on naksakas tüdruk
igati täis hakkamist, et õiglus jalule seada. Luukere hakkab
kantseldama selle ohtliku maailmaga tutvuvat Stephaniet, kes siis oma
meelepahaks avastab, et Serpin mõrvas niisamuti ta onu. Leebesurma
muutis luukereks seesama paha Serpin, ja seda juba iidsetel aegadel
(enne inimkonna teket? Nagu ikka selliste raamatute puhul, võib
Darwini ja teiste ideid evolutsioonist prügikasti visata).
Eks raamatu pealkiri on veidi eksitav,
iseenesest ootad justkui mõrvauurimist, kuid tegemist on hoopiski
maailmapäästmisega. Ja kui Leebesurm lubab raamatu lõpus, et
Stephanie alles nüüd hakkab avastama, mis möllus tütarlaps
Leebesurma õpilasena osaleda võiks, siis paneb see natuke kukalt
kratsima – mis järgmistes raamatutes ees ootab, millised
kosmilised vandenõud?
“Pole olemas võitmist või kaotamist. On võidetud ja on kaotatud, on võit ja on kaotus. Need on absoluudid. Kõige muu nimel saab nende vahel veel võidelda. Serpin on võitnud vaid siis, kui pole enam kedagi, kes talle vastu hakkaks. Selle hetkeni on ainult võitlus, sest õnn teeb seda, mida õnn ikka teeb – pöördub.” (lk 330-331)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar