Philip K. Dick – Poodud võõras (2016)

Huvitaval kombel on ilmunud viimase aasta jooksul kaks Dicki tõlkekogu, mõlemas on jutte eelkõige viiekümnendatest (10/12). Eks tekstide nö asjade maailm võib olla tänapäevasele pilgule vähe naljakas ja iganenud, aga samas valikud ja küsimused, millega tegelased kokku puutuvad, on päris vaimukad ja kriipivad. See on kummastav ja ebamugav maailm, Dicki nägemused pole mingil juhul roosamannalikud robotijutud või optimistlikud seiklusjutud tähtede vahel. Dicki loodud tulevik on tume ja ahistav, need on hirmu ja õuduse jutud, millest mõni küll paratamatult eksib campi (nt „Mälestused kliendi omal valikul“ on õige... seebiooperlik – takkajärgi tuli mulle üllatusena välja, et see on ühe tuntud filmi alustekstiks; nojah, nägin seda viimati poisikesepõlves).

Kogumikust kerkib minu jaoks eelkõige esile „Sviblede häälestaja“ ja „Eelisikud“. Esimene algab õige kergel toonil, mis seejärel paiskub süngesse tulevikunägemusse tehisintelligentsi manipulatsioonidest. Teine jälle esitab üsna kõheda meetodi sellest, kuidas maailmas rahvastikku piirata. Nagu öeldud, Dicki tuleviku asjademaailm lähtub kirjutamise ajast, aga loode ideeline külg on samas... intrigeeriv (hmm, mõlemad lood on tegelikult rahvastiku kontrollist ja seda õige ebainimlikul moel). Dicki nägemused inimeseks olemise küsimustest võivad olla õige häirivad – ja seda mõttes, et need on inimkäitumist arvesse võttes tegelikult usutavad. Mingil põhjusel on inimkäitumisse sisse kirjutatud valmidus represseerida või olla represseeritav, olla iha või ori.

Huvitav, millised Dicki teosed võiks veel eesti keeles ilmuda? Ja milliselt kirjastuselt? Orpheuse Raamatukogus mõni lühiromaan? Või hoopis Kupra nüüdisklassika sarjas, kus on näiteks ilmunud Ballardi kaks romaani? Dicki loomet on veidi keeruline tutvustada nö tavalugejatele – esmapilgul on tegemist õige vanamoodsa ulmelise maailmaga (no tõepoolest, Marsi loomastik või Veenuse rohelised inimesed või kõiksugu tehnikasaavutused – ehk siis see eelmainitud asjade maailm), kuid tegelikult on see vaid fassaad, mille ees toimub näitemäng, kus esitatakse ebamugavaid nägemusi inimsusest.

ulmekirjanduse baas