Ühel eesti mehel tekib sisemine kriis ning ta lahkub töölt ning seejärel lennujaama jõudes valib esimese lennu, millega minema saada - Kreetasse. Kohale jõudes on tal küllalt sääste, et mõnda aega niisama elada ning saarega tutvuda. Ja see ettekandja, kes küll on see huvitav kreeklanna? Et tegemist on tubli eesti mehega, siis mõne aja pärast hakkab ta tegema erinevaid juhutöid ning huvitub sealsest kinnisvarast. Ja see Arianna, milline suhe temaga õieti areneda võiks?
Eks seda võiks pidada omamoodi arenguromaaniks, täiskasvanud meheks saamisest. Nii mõnigi suhtlusviis selle või teise naisega paneb vahel sügavalt ohkama (aga kes meist ei teeks lollusi), aga lõpuks on ikka see õige naine. Ja muidugi on eesti mees kuldsete kätega ning enamus töid lippavad ta käes. Kõige selle võrdlemisi positiivse taustal on romaanis üks sügavalt traagiline kogemus, aga see viib omakorda teksti kristlike väärtuste juurde; kuid siiski ei nimetaks seda kristlikuks romaaniks.
Nojah, ühelt poolt üsna ootuspärane eneseleidmise lugu, teiselt poolt … elul on vastikud üllatused (või kuidas seda õieti sõnastada, lihtsalt ei leia õiget väljendust).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar