Masendav nägemus tulevikumaailmast, kus maavarad on energiatootmiseks ära kasutatud. Oli nafta, oli uraan, olid veel mõned senitundmatud võimalused. Rohkem pole võimalik Maad kurnata (võibolla). Nii on Basra linn üha enam vajumas korralageduse võrku - kuigi linna valitsev imaam kinnitab oma kõnedes, et ajaloos on hullemaid aegu olnud kui praegu. Ajad, mil inimkonda on hävitanud katk või muud haigused, või kui näljast on inimliha söödud või inimesi orjadeks müüdud: “praegune olukord on muidugi raske, aga mitte nii raske”.
Noh, igal juhul läheb tekst sümbolitihedaks, kirjeldatakse tuleviku Basras valitsevat jubedat olukorda ning seda, millise jälje on jätnud sajand varem hukatud Saddam Hussein oma rahva hinge. Kirjandustekstina pole jutt just märkimisväärne (või ehk see kontekst ei hakka minu puhul tööle), autor on küll püüdnud pakkuda mitmesuguseid belletristlikke võimalusi, aga...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar