Tekst, mille puhul võiks täheldada fantasy maiku, mis teeb muidugi tuju rõõmsamaks (ehk esmapilgul näib lugu kui Tolkieni Tom Bombadil puutuks kokku petlike humanoididega). Lugu on antoloogia seniloetud tekstidest mulle kõige meelepärasem.
Palgamõrvari ülesandeks on pääseda karantiinis planeedile ja tappa seal ainus ellujäänu (haiguse tagajärjel on muud kahejalgsed surnud), hiiglase surma järel lõppeks karantiin ning töö tellija saaks hakata planeeti kasumlikult kasutama. Palgamõrvar pole miski eetilise südamega kangelane, ometi hakkab tasapisi kaduma soov hiiglast tappa selle koduplaneedil. Kuid läheb nagu läheb.
Nagu algul öeldud, annab hiiglane ja selle planeedi omapärane eluolu loole teatud fantasy meeleolu. Laumer on päris elavalt kirjeldanud palgamõrvari motiive ja nende muutumisi aja jooksul, laskumata liigsesse sentimentaalsusse - kõigest hoolimata on tegu tööga, mille eest saab kõva tasu. Lugu, mis ei lase rahulikult tugitooli nõjatuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar