Valente on ette võtnud Grimmide
ühe järjekordse õudusjutu ning selle omal moel lahendanud. Mul pole aimu, kas
algupärane jutt on eesti keelde tõlgitud, igal juhul on wikipedias olemas algupärase loo kokkuvõte – millest võib järeldada, et Valente on mõnegi rõhuasetuse muud moodi
lahendanud; mitte et selle läbi oleks tegu vähem õudustäratava looga.
Tegevus toimub siis kuskil
kaasaegses Ameerikas, kus üksikvanemast isa oma tütre narkodoosi eest diilerile
kaotab. Diiler pole muidugi niisama tegelinski ning tema plaanid noore tüdrukuga
… pagan teab, mis (üks vihje on muidugi tüdruku käte asjus; aga kas ka enamat …
vahest ehk mitte). Igal juhul tüdruk kätest ilma jääb.
Eks see narkoteema teeb asja
vajalikult süngeks: kõik tegelased on omal moel veidrad ja eks selle noore tüdruku
siseilm võibki olla eakohaselt infantiilne. Kõik see kokku moodustab üsna lootusetu
õhustiku.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar