15 mai, 2019

Fei Dao - The Robot Who Liked to Tell Tall Tales (Broken Stars, 2019)


Tüütuvõitu kunstulme inimlikkuse olemusest, seda siis nähtuna roboti seiklustest ja mõõduvõtmistest Surmaga. Ja nii edasi. Algselt paistab, et tegu võiks olla Ma Boyongi laadis science fantasyga, aga kiiresti pöörab tekst siiski puhtaks sci-fi’ks.

Lugesin läbi ja võitlesin unega. Eks see on jällegi näide tänapäevasest ilusast kirjandusest, kus fantaasia teeb üha pöörasemaid keerde ja samas kummardusi ajaloole (eks ole, eeskujuks ikkagi Italo Calvino). Ma saan muidugi selgelt aru, et kunst ei peagi olema selgelt mõstetav ja vastuvõtja peaks omalt poolt samuti pingutama tähenduse adumiseks … aga kui lugejana järje peale ei saa, eks siis lasedki kiiruga tekstist läbi ja ei ütle mittemidagistki arukat sellesinatse asjus. Ja küllap jäi see tekst võrreldes eelnevalt loetud Boyongiga vähe liialt igavaks.

Kommentaare ei ole: