27 mai, 2019

Karen Orlau – Viimane sõna (Looming 5, 2019)


Õuduslugu neiust, kelle kõiksugu ennustused kipuvad täide minema. Et noh, kui algselt sai koolis populaarsuse nimel nalja tehtud, siis mingi hetk hakkas see ajudele käima: sest need ennustused pole teps mitte rõõmu ja õnne jagavad. Peategelane … hakkas ilukirjandust tegema, ning jõudis vast järeldusele, et ehk on kurjast vaimust seestunud.

Mõneti hollivuudlik horror, mille peamine tegevus toimub ajal, kui Freddy Krueger Eestisse jõudis. Eks siin jutus on mitmeid auke, nii jääb õieti arusaamatuks, millal tiinekast neiu sai kirjarahva esindaja (või selle seestumise äratundmise järel algaski kirjanduslik karjäär?).

Autor pole viimasel kümnendil suurt midagi avaldanud (nagu Sanderi puhul, minu jaoks värskeim tekst ilmus kogumikus „Pikad varjud“), aga kui ta seda teeb, siis on tekst ikka üle ulme keskmise.

Kommentaare ei ole: