Mis situatsioonikoomikat puudutab, siis vana hea
klassika. Stiilinäite võib rahumeeli võtta kohe päris
algusest ja võib kinnitada, et sama stiilset komejanti saab nautida terve raamatu vältel ning terve trobikonna igatsorti rohkem või vähem kahtlaste tegelaste osalusel:
“Kui Maud oma tuppa tagasi tuli, astus üks härra
kapist välja, pidžaama seljas, peas maitsekas roheline
siidlambivari, ja naeratas sõbralikult.
- Vabandust, ütles ta ja kergitas viisakalt lambivarju,Lisaks tihedale, erinevaid osapooli ja kokkusattumusi täis pikitud süžeele, kus ka mõrvade-mõistatuste arv ei piirdu ühega, võib lugeja nautida peakangelast, kelle muretu huumorimeel ja mõnevõrra eripärane olukord – nimelt peidab ta end rahvast täis hotellis ilma, et omaks numbrituba, avalikult kasutatavat identiteeti, raha või riideidki. Nagu arvata võib, on siin ohtralt võimalusi erinevate salaplaanide otsa koperdamiseks ning ogaraks situatsioonikoomikaks.
- minu nimi on Félix Van der Gullen.
/.../
- Kuidas te kappi sattusite?
- Ma... toast.
- Ah! Ma ei mõelnud seda!
- Ma tulin läbi akna.
/.../
- Pidage! Hüüdis Maud.
- Palun! Vastas salapärane noormees tuhvlikandu kokku lüües.
- Te ei taha ometi... pidžaama väel minu toast koridori astuda?!!
Võõras hakkas teenistusvalmilt akna poole minema.
Maud peaaegu kiljatas:
- Pidage!
/.../
- Ma jään siis siia... ütles ta ning istus lähemasse tugitooli.
/.../
- Mis te ometi mõtlete!... - Te tahate siia jääda?!... Niimoodi?! Minu tuppa?!
Võõras laksas endale nüüd juba tusaselt vastu reit:
- Ärge pahandage, palun, aga kui ma ei tohi uksest ega aknast välja minna, siis ma pean siia jääma! Seda te ei saa ühelt noormehelt isegi minu olukorras nõuda, et ta haihtuks õhku või kaoks iseendast nagu pimesoolepõletik!...”
Ruumiliselt käib möll
tänapäeva Indoneesias, ühel Bali saare lähikonnas asuvale
väikesaarele (ma kahtlustan, et fiktiivsele väikesaarele
sealjuures) ehitatud kuurorthotellis. Ajaliselt on raamatu originaal
ilmunud 1939 ning tegevus toimub veel õndsal koloniaalajastul. Seega
maksab tänapäeva lugejal kohalike elanike ja olude kohta käivat
selles valguses ka võtta, et noh … etnograafilisi ja
antropoloogilisi järeldusi ei maksa tegema hakata...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar