Ökoulme esimese kontakti teemal.
Ehk siis, juba paar aastat on Maa juures külaliseks kaugete valgusaastate tagant
saabunud külalised. Olendid pole grammigi humanoidse välimusega (samas ka ei
midagi mõistusele ilmvõimatut), aga noh, igal juhul neid huvitab siinne elu. Ja
maalased on nendega suhtlemisel väga-väga ettevaatlikud, et selliseid kõrgelt
arenenud olendeid mitte ärritada.
Jutu keskmes on ühe iiri preestri
jalutuskäik tulnukaga, et vestelda religioonist ja minna vaatama kohalikku
vaatamisväärsust – ranna ääres ujuvat surmast ärganud delfiini. Nende
jalutuskäigust tehakse otseülekannet (tulnukate tegemistele on pühendunud mitu
uut kanalit), kohalik preester püüab kõigest väest mõne jama põhjustamist
vältida, seetõttu on inimsoo esindajale see vestlus üsna keeruline. Mere ääres
selgub, et tulnukas suudab selle imedelfiiniga suhelda. Ning korraga preester
mõistab, milliseid kogemusi võib jagada delfiin sellest, kuidas inimsugu merd
ja mereolendeid kohtleb.
Hea lühike lugu, korraga on koos
ökoteema, religioon ja esimese kontakti värk. Autor … pole just roosade
prillidega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar