03 juuni, 2019

Margit Lõhmus – Ma tulen üheöösuhtest (Eesti Novell, 2019)


Lugu pole vast nii lööv kui esimesed kogemused Lõhmuse proosaga. Aga peamine ongi see, kuidas autor jutustab – seekord siis kolmest viisist, millisena esmakordselt kogeda üheöösuhet. Jutustajad ja nende ootused on mõneti erinevad, aga lõppkokkuvõttes siiski pigem sarnased.

Ja noh, see seletamatu inimliku läheduse vajadus või midagi sellist. Et on mingi ideaal, millele unistustes toetuda; aga eks üheöösuhte puhul (eriti siis, kui oled kolmekümnendates naine Tartus) on sellisena saadav läheduse kvaliteet (eks üks jutustaja kurdab konnatiigi üle) pigem unustamist väärt. Kuid isiklik CV saab linnukese kirja.

Ehk siis argised hetked elust enesest. Soovid ja ebakindlus.

Kommentaare ei ole: